tüli norima

colloq. (tüli) norima, kiusama, millestki kinni haarama, tüli otsima, ära kasutama

colloq. (к кому-л., к чему-л.) (tüli) norima, (к кому-л., к чему-л.) kiusama, (к кому-л., к чему-л.) millestki kinni haarama, (к кому-л., к чему-л.) tüli otsima, (к кому-л., к чему-л.) ära kasutama

51 С ж. неод. riid, tüli, tülitsus, tülitsemine; быть в \ссорае tülis v pahuksis olema, затеять \ссорау tüli norima v otsima

1) gener. tüli norima

2) colloq. püsti ajama, üles tõstma

1) gener. tüli norima

2) colloq. püsti ajama, üles tõstma

1) gener. (к кому-л., чему-л.) kiinduma, (к кому-л., чему-л.) poolehoidu avaldama (hakkama)

2) colloq. (к кому-л., чему-л.) (tüli) norima (hakkama), (к кому-л., чему-л.) tüütama

199 Г несов.

1. кого-что, чего, чем otsima; \искать предлог ettekäänet otsima, \искать приключений seiklusi otsima, \искать ссоры с кем tüli norima kellega, \искать глазами silmadega v pilguga otsima;

2. что, с кого-чего jur. hagema; ‚

ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest-millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni

kiskuma; maha murdma; püsti ajama; vaeseomaks peksma; üles tõstma

tüli norima

norima tüli

1. sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое \словоо hell v lahke v sõbralik sõna, ругательное \словоо sõimusõna, иностранное \словоо võõrsõna, заголовочое \словоо v заглавное \словоо märksõna (sõnastikus), ключевое \словоо võtmesõna, отдельное \словоо üksiksõna, lekseem, знаменательное \словоо lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное \словоо lgv. abisõna, вводное \словоо lgv. kiilsõna, крылатое \словоо lgv. lendsõna, порядковое \словоо bibl. järjestussõna, удвоенное \словоо info topeltsõna, \словоо данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать \словоа sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее \словоо техники tehnika viimane sõna, новое \словоо в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном v прямом смысле \словоа sõna otseses mõttes, к \словоу сказать вводн. сл. muide, muuseas, к \словоу пришлось kõnek. tuli jutuks;

2. (бeз мн. ч.) sõna, kõne; культура \словоа kõnekultuur, дар \словоа (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное \словоо emakeel, оружие писателя -- \словоо kirjaniku relv on sõna;

3. jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное \словоо veenev jutt, веское \словоо kaalukas sõna, громкие слова suured v kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade v ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих v коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним \словоом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом \словоа нет selle kohta pole midagi v sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром \словое aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым \словоом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks saama v hakkama, перейти от \словоа к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем \словоа сказать pole kellega sõnakestki vahetada v rääkida, не даёт мне \словоа сказать ei lase mul sõnagi v sõnakestki ütelda;

4. (бeз мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное \словоо ausõna, сдержать своё \словоо oma sõna pidama, человек \словоа sõnapidaja, он крепок на \словоо ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать \словоо (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna v lubadust aandma, связать себя \словоом end lubadusega siduma, взять \словоо с кого kellelt ausõna v lubadust võtma, верить на \словоо sõna v lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на \словоо кого kelle lubadusele lootma;

5. (бeз мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное \словоо avasõna, заключительное \словоо lõppsõna, последнее \словоо подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода \словоа sõnavabadus, приветственное \словоо tervituskõne, надгробное \словоо lahkumissõnad, järelehüüe, просить \словоо на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить \словоо для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого \словоа kellelt sõnaõigust ära võtma;

6. (бeз мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; "Слово о полку Игореве…" "Lugu Igori sõjaretkest…";

7. слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele; ‚

крепкое \словоо vänge v krõbe sõna, sõimusõna;

\словоо за \словоо sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.;

бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima v pilduma, suure suuga rääkima;

бросаться словами tühje sõnu tegema;

играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema v kõlksutama;

ловить v

поймать на \словое кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama;

не лезть v

полезть за \словоом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule;

без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa;

сказать своё \словоо oma sõna ütlema;

слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus v huulil;

\словоо в \словоо sõna-sõnalt;

держаться на чистом \словое kõnek. ausõna peal püsima;

\словоо -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld;

не проронить ни \словоа mitte sõnakestki poetama;

ни \словоа не добьёшься ei saa sõnagi suust v kätte;

быть хозяином своего \словоа oma sõna peremees olema